Foto tegi Ilmar Saabas.

“Aasta hakul tegevpoliitikast lahkunud Laine Randjärv (56) üllatas Facebooki sõpru teadaandega: “Pakun personaalset coachingut Sinu poolt valitud teemal.”

Karit Tsäro / Delfi

Lähemal uurimisel selgub, et Laine on viimase poole aasta jooksul omandanud EBSi diplomikoolituse, ja saanud litsentsi, mis lubab tal töötada personaalse treenerina, kes ei jaga oma kogemusi, vaid keskendub kliendi kuulamisele ja tema sihipärasele arengule.

“Alustasin pärast poliitikast lahkudes tõesti natuke rahulikuma eluga ja mul on kliente, keda olen jäägitult ja pühendunult kuulanud, ent mitte nõustanud, sest coachimine ja nõustamine on täiesti erinevad asjad. Rikkalik kogemustepagas ei ole selles ametis primaarne, sest coachi ülesanne on klienti tema poolt valitud teemal kuulata ja esitada õigeid küsimusi. See on nagu spordis – treener juhendab suunates sportlast, arvestades tema võimeid ja plaane, ent ei lähe ise staadionile jooksma ega kõrgust hüppama. Ta on toeks sportlase enda eesmärkide saavutamisel,” lisab Randjärv.

Laine on tulenevalt oma erialasest taustast keskendunud loovale treenimisele, kuid igal juhul lähtub esmajärjekorras kliendi vajadustest. “Kindlat plaani klientide arvu suhtes järgnevaks viieks aastaks mul paigas ei ole, olen oma uue kutse alguses,” ütleb Laine naljatledes ning lisab tõsisemalt: “Ei saa piiritleda, kes võiksid olla kliendid, coachi töö on individuaalne ja personaalne. Minu roll on olla aktiivne kuulaja ja efektiivne küsija, et klient saavutaks oma eesmärgi, sest kõik küsimused ja ressursid, mida inimene oma arenguks vajab, on tema sees, minu roll on kuulata, et inimene ise oma sisemise ressursi toel tulemuslikult eesmärgini jõuaks.”

https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/laine-randjarv-leidis-endale-uue-ameti-lahtun-esmajarjekorras-kliendi-vajadustest?id=91249739

The post Lähtun esmajärjekorras kliendi vajadustest appeared first on Laine Randjärv.

Mina õppisin EBS-is ning sain Executive coachi diplomi ja usun õpetusse, mis baseerub praktikal. Nagu meie õppejõud Pepa Aaviksoo ütles – langevarjuhüppeid läheks õppima instruktori juurde, kes ise on kogenud hüppaja.

Korraks tundus mulle seal Ringvaates, et mind kutsuti sinna kogemata – sest ootus teemat arendada oli pigem suunatud sellele, et inimesed vajavad nõu, kuidas elada. See, et inimestes enestes on ressurss olemas – paistab esialgu vähemalt üldsusele kuidagi uskumatu.

Kummalisel kombel kipubki kogu diskussiooni fookus liikuma hoopis coachingu kui meetodi sisult vormile – st sõna coaching tähendus ja selle eestikeelne termin on teemad, mis panevad inimestel südame valutama ja kutsuvad aruteludele. Ja eks on arutlejatel ka õigus – kui ei saa aru, mis sisu on vormi taga, on ka keeruline leida üles pakutav teenus – coaching.

Tsiteerin siinkohal veel oma õpetajat – Pepa Aaviksood, kes kommenteerib seda arusaamatust mõiste coaching kontekstis: kahjuks on paljud teadvustamata ebakompetentsuse tasemel ja siis ju lihtsam rääkida vormist, kuna sisu ei jaga. Executive Coaching sai alguse Californiast aastal 1974, täna on aasta 2020. Nagu vupsti on arengut toetav juhtimisfilosoofia jõudnud Eestisse. Mōned aastad tagasi kui John Leary-Joyce oli Eestis pakkusin võimalust temaga Intervjuu taha ERR ile, kuid sain toimetajalt vastuse, et see on ju soolapuhumine (muuseas, selle käive on tänaseks 3 miljardit eur). Võtame rahulikult – päralejõudmine võtab aega.”

Jah – eks peab pidevalt seda “põldu edasi kündma”. Üks on selge – iseenesest ei juhtu midagi, peame ikka ise vaikselt seda vett kivile tilgutama.

Ühe ideena on aruteludes välja pakutud sõna JUHENDAMINE, mis tegelikult otseses tõlkes inglisekeelsest terminist. See sõna aitab ehk lahti mõtestada seda protsessi, mis sessioonil toimub. Raul Kalev mainis FB kommentaaris, et: “Minule ka see sõna [coaching] ei meeldi. Jätab mulje millestki läänest imporditust, aga ma tahaks hoopis idast tarkusi importida. Eesti Juhendamine oleks küll allaneelatavam mulle, kuid vaevalt et piisavalt sexikas kootsidele endile – selle eest ei nii palju raha küsida kui saladusliku kootsingu eest!”

Ei tahaks küll praegu, et termini teemaline arutelu sumbuks hinna ja raha maailma. Jääks esialgu ikka lingvistiliste ja semantiliste küsimuste juurde.

Järvi Lipasti ulataski abikäe – ja arutelu liikus arengunõustamise valdkonda. Aga kuna coaching ei ole nõustamine mitte mingil juhul, vaid ennem ikka juhendamine või treening (spordist paralleeli tuues), siis liikusime oma aruteludes ikka edasi – nt ARENGUTREENING?. Järvi Lipasti soovitusel otsisin EKI keelenõuandlast erinevaid võimalusi kirjeldada seda protsessi, mis toimub üks-ühele / silmast-silma juhendaja ja kliendi/õpilase vahel ning leidsin, et just epiteet personaalne on coachingu – arengutreeningu – kontekstis parim. “Isikliku” mõiste võib liigselt viidata salajasele/delikaatsele, mis küll sisuliselt on ehk õigegi, ent viib minu jaoks fookuse liigselt meeleolule protsessi ümber. “Isiksuse areng” on aga nii lai mõiste, et see oleks liiga suur amps antud juhul. Ja kuna leidsin ka nn rohelise sõna “personaalne” (EKI-s on rohelised eesti keeles pigem kasutatavad sõnad), siis jään kokkuvõttes – personaalne arengutreening, personaalse arengu treener – juurde, et seda meie emakeeles selgitada. Meeskondade puhul siis vastavalt – meeskonna arengutreening ja meeskonna arengu treener.

Tänaseks on sellest mõttevahetusest kuu aega möödas, kired on settinud ja mõtted selginenud. Eile tegin endale personaalse logo ja pärast pikka arutelu iseendaga jäin oma tegevusala iseloomustades järgmise mõiste juurde, mis on korraga nii eestikeelne kui rahvusvahelise märksõnaga varustatud – PERSONAALSE ARENGU COACH. Võtke heaks või pange pahaks – see on otsus. Ja veelkord toonitan, et vormist tähtsam on sisu. Sisu loeb!

The post Kas COACHING või TREENING? appeared first on Laine Randjärv.

G – goal – eesmärk; R – reality – reaalsus, hetke olukord; O – options – võimalused; W – will, way out – suund, mille poole liikuda, kokkuvõte.

Kaalusin kaua, kuidas iseloomustada mulle omast coachingu stiili ja tundus, et võiksin selle panna sõna LÕVI raami. Olen sündinud lõvi tähtkujus, tunnen selle looma olemusega sidet ning sõnas olevad tähed viitavad sellistele mõistetele nagu loovus, õnnestumine, vitaalsus, inspiratsioon. Neid kõiki pean oluliseks mitte ainult oma coachingu sessioonidel, vaid elus tervikuna.

Loovmeetodid (creative coaching) on eriti viljakad, kui kliendi töös on loomingulisi elemente, inimene soovib alustada loomingulist ettevõtlust, soovib pöörata oma loominguline hobi ettevõtluseks ja vajab selleks tuge. Kuid loominguline lähenemine coachingu sessioonil võib avada ja aidata ka sellist isiksust, kellel endal pole loominguga olnud erilist pistmist. Üldiselt on olulisim arvestada kliendi soove, vajadusi ja ka meeleolusid ning sellest lähtuvalt valida meetod. Minu missioon coachina, minu peamine prioriteet on coachee hea enesetunne. See võib tähendada, et coachingu tulemus on stimuleeriv (taganttorkiv, stimulus lad k) ja seega tegudele ärgitav. See hea võib tähendada inspireerunud, innustunud, rahulolev, uhke, rõõmus, põnevil või õnnelik olemist.

Et mitte seada endale ega kliendile liigseid piiranguid – panen selle kõige ühisnimetajaks Personal Development Coaching – ehk personaalse arengu treening. Ja selle alla kuuluvad nii Executive, Creative kui Life Coaching – see tähendab juhtimis-, loov- ja elucoaching. Ideaalis on coaching hinnangutevaba personaalne koostöö kahe partneri vahel, mis toetub usaldusele ja konfidentsiaalsetele kokkulepetele ning sellel on praktiline eesmärk – leida lahendus kliendi jaoks olulistel teemadel. Küsimuste esitamine ja kliendi kuulamine on minu hinnangul kaks kõige olulisemat coachingu sammast.

Elu jooksul on mul tulnud teha koostööd väga suure hulga erinevate inimestega. Isiksustega, kes on erinevate professioonide esindajad – nii mehed kui naised, noored kui vanad, erinevate maailmavaadetega. Kogemus on rikkalik. Parim koostöö võti on omavaheline väärtuspõhine kooskõla – kokkulepetest kinnipidamine, lubaduste täitmine, paindlikkus ja heatahtlikkus. Erinevad maailmavaated pole probleemiks, kui soovitakse koostööd, keskendutakse lahenduse otsimisele. Minu inimesed on need, kes julgevad ebameeldivatest asjadest rääkida otse, kes ei löö nuga neeru selja tagant, kes ei reeda.

Coachi ja coachee vahel peab „keemia“ klappima.

The post Kes on personaalse arengu Coach appeared first on Laine Randjärv.