23. veebruaril rääkisin webinaril Coachingust kui värbava juhi abimehest ja ettevõtte edu võtmest.
Tegin seda toetudes oma pikaaegsele kogemusele väga erineva taustaga meeskondades – alates kultuuriasutusest kuni erinevate poliitiliste ametikohtadeni, kus olen saanud kogeda nii peadpööritavaid eduelamusi kui valusaid tagasilööke, otsinud võimatuna näivaid lahendusi ja püüdnud hoida tasakaalu keerulistel läbirääkimistel. Oma nahal kogetud elu õppetunnid on andnud mulle hindamatu pagasi olemaks usaldusväärne ja toetav koolituspartner väga erinevate elualade inimestele – kõigile, kes soovivad avastada ja arendada isiklikke kasvuvõimalusi.
Coach’iv juht saab rohkem teada oma meeskonna kohta
Coaching aitab meil avastada seda, mida me teame, aga ei tea, et teame. Tihti tunnistab klient ütleb sessiooni lõpus, et arusaamine oma eesmärgini jõudmisest oli nii elementaarne, et ta ju teadis seda! Ning tänab coachi teejuhatuse eest. Tegelikult jõuab coachee aga ise oma tõeni ja avastab selle, mis oli ta sees olemas. Enamasti ei tea coach inimese tausta, tema harjumusi ja traditsioone ning seda, miks ühed või teised asjad on talle olulised. Ta saab vaid klienti tähelepanelikult kuulates esitada protsessi käigus õigeid küsimusi ning selle kaudu aidata inimesel iseennast avastada.
Täpselt sama meetodit saab kasutada coach’iv ettevõtte liider juhtides oma meeskonda. Juhid ja meeskonnad on suur ressurss. Kui juht esitab arutelude ja tagasiside käigus õigeid coach’ivas stiilis küsimusi, võib see avada meeskonna potentsiaali ja loovuse ning välja tuleb imelisi võimalusi ettevõtte arengu jaoks.
Inimestes enestes on palju oskusi ja teadmisi, aga ka mälestusi, mida oleme vanematelt kuulnud või õppinud, aga need on peidus meie alateadvuses. Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest. Tahan siiski toonitada, et coaching pole voodoo ega võlukunst. See meetod põhineb teaduslikel uuringutel ja praktiseerimisel ning nn võluvits peitub tähelepanelikus kuulamises, nüansside märkamises, selle kuulmises, mis jäeti ütlemata ning täpsustavate küsimuste esitamises või öeldu tagasipeegeldamises. Selle tagajärjel on võimalik kliendil, partneril, meeskonna liikmel kuulda iseenda mõtteid ja teadmisi väljendatuna kõva häälega ning mõnikord võib tekkida arusaamine, et tegelikult taheti öelda hoopis midagi muud. Niisugused tõdemused aitavad ära hoida arusaamatusi ning lähendavad inimesi omavahel. Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest.
Coachimine paneb loovuse tööle
Et aru saada, milline on üldse coach’iv juhtimisstiil soovitan juhil endal esmalt tulla coaching’usse või osaleda mõnel selleteemalisel seminaril, et mõista, millest me täpselt räägime. Järjest rohkem Eesti ettevõtete juhte on coach’iva juhtimisstiiliga kursis – EBS on teinud head tööd viies uudset juhtimisstiili seemet juhtide sekka. Igaüks, kes on saanud coaching’ut kogeda tunnistab, et see on õige asi.
Direktiivse juhtimise puhul ütlevad juhid ehk töötajale tekstigi ette, mida kliendile rääkida ja ta ei julge niimoodi kunagi ise otsuseid vastu võtta. Mõned juhid arvavad, et see raiskab nende aega, kui iga asja kohta täpsustavaid küsimusi esitatakse ja iseenda seest vastuseid otsitakse. On oluline võimaldada oma töötajatel areneda, muidu nad lähevad tööle kuskile, kus on juht, kes laseb neil ka oma peaga mõelda. Ilmselgelt kahjustab see ka ettevõtte mainet, kui kuuldakse, et juht on direktiivne ja autokraatne.
Siiski pole alati juhil või ettevõttel lihtne ennast uuele juhtimiskursile pöörata, sest mõned ettevõtted või asutused on nagu suured laevad – kui hakkad liiga kiirelt kurssi ehk stiili muutma, võib juhtuda nagu Titanicuga. Kõik muudatused oma juhtimisstiilis tuleb tasa ja targu läbi mõelda, end selleks ette valmistada ja meeskonda sellega harjutada.
Coach’iv juhtimisstiil annab loovaid võimalusi, kus meeskond saab näiteks ise otsustada, kust ja kuidas vajalikku informatsiooni leida, milliseid töövõtteid kasutades parimate tulemusteni jõuda. Coaching’u meetodid on erinevad – mõned küsimused on šokeerivad ja väljakutsuvad, et inimene lahti raputada, aga on olemas ka loovad meetodid, kus inimene saab end avada hoopis joonistades, voolides või kirjutades. Ka meeskondlikes workshop’ides ja ajurünnakute korraldamisel saab neid meetodeid kasutada. Nii tekib meeskonnas usaldus, õhkkond muutub paremaks. Igaüks julgeb teha ettepanekuid ning neid arutatakse koos.
Coachiv juhtimisstiil annab loovaid ja otsustamist võimaldavad meetodeid, kus meeskond saab näiteks ise otsustada, kust ja kuidas vajalikku informatsiooni leida, milliseid töövõtteid kasutades parimate tulemusteni jõuda.
Tänapäevased noored spetsialistid ja eksperdid mõtlevad avaralt, nad ei taha enam lihtsalt alluda käskivale juhile. Minuealised (üle 50sed) juhid, kes on kasvanud autoritaarses ühiskonnas, teadmisi omandanud tuupides ja eksameid teinud „õiget“ teksti maha vuristades, vajavad ka ise uueneval suhtlemise ja suhete ajal uut juhtimiskoolitust. Selle kõige juures on aga vanusest olulisem see, kas juht on valmis muutumiseks ja muutusteks.
